ĢÅĶŽ


Ōåńņčāąėč č źīķźóšńū
Ńåģčķąšū
Čēäąķč˙
Ī ĢĪÄĶŅ
Ļščćėąųåķč˙
Ļīēäšąāė˙åģ

ĶĄÓ×ĶŪÅ ŠĄĮĪŅŪ


  • Čķķīāąöčīķķūé ģåķåäęģåķņ
  • Čķāåńņčöčč
  • ČĆĻ
  • Ēåģåėüķīå ļšąāī
  • Ęóšķąėčńņčźą
  • Ęčėčłķīå ļšąāī
  • Šąäčīżėåźņšīķčźą
  • Ļńčõīėīćč˙
  • Ļšīćšąģģčšīāąķčå č źīģļ-šū
  • Ļšåäļščķčģąņåėüńņāī
  • Ļšąāī
  • Ļīėčņīėīćč˙
  • Ļīėčćšąōč˙
  • Ļåäąćīćčźą
  • Īźźóėüņčēģ č óōīėīćč˙
  • Ķą÷åšņąņåėüķą˙ ćåīģåņšč˙
  • Įóõó÷åņ óļšąāėåķ÷ó÷åņ
  • Įčīėīćč˙
  • Įčēķåń-ļėąķ
  • Įåēīļąńķīńņü ęčēķåäå˙ņåėüķīńņč
  • Įąķźīāńźīå äåėī
  • ĄÕÄ żźļšåä ōčķąķńū ļšåäļšč˙ņčé
  • Ąóäčņ
  • Āåņåščķąšč˙
  • Āąėžņķūå īņķīųåķč˙
  • Įóõćąėņåšńźčé ó÷åņ č ąóäčņ
  • Įīņąķčźą č ńåėüńźīå õīē˙éńņāī
  • Įčšęåāīå äåėī
  • Įąķźīāńźīå äåėī
  • Ąńņšīķīģč˙
  • Ąšõčņåźņóšą
  • Ąšįčņšąęķūé ļšīöåńń
  • Įåēīļąńķīńņü ęčēķåäå˙ņåėüķīńņč
  • Ąäģčķčńņšąņčāķīå ļšąāī
  • Ąāčąöč˙ č źīńģīķąāņčźą
  • Źóėčķąšč˙
  • Ķąóźą č ņåõķčźą
  • Źščģčķīėīćč˙
  • Źščģčķąėčńņčźą
  • Źīńģåņīėīćč˙
  • Źīģģóķčźąöčč č ńā˙ēü
  • Źčįåšķåņčźą
  • Čńņīšč÷åńźčå ėč÷ķīńņč
  • Čķōīšģąņčźą
  • Čķāåńņčöčč
  • ļī Ēīīėīćč˙
  • Ęóšķąėčńņčźą
  • Źąšņą ńąéņą
  • Kulma soja kriisid( Źščēčńū õīėīäķīé āīéķū)

    Kulma soja kriisid( Źščēčńū õīėīäķīé āīéķū)

    KÜLMA SÕJA KRIISID

    Teine maailmasõda oli vaevu lõppenud, kui inimkond sööstis ajstusse,

    mid võib vabalt pidada Kolmandaks maailmasõjaks, ehkki õige omapäraseks.

    Lääneriikide eesmärkide hulgas olid: NL kommunistliku ekspansiooni

    pidurdamine, Saksamaa tasühendamine NL reziimi likvideerimine Ida-Euroopas.

    NSVL eesmärgiks oli USA mõju vähendamine Euroopas, sõjas savutatu

    kindlustamine, maailma revolutsiooni edsiarendamine.

    1947.aasta märtsis astus USA president Harry Truman Kongressi ette ning

    ütles ,et Ameerika Ühendriigid peavad abistama rahvaid, kes osutavad

    vastupanu orjastamise katsetele. Truman ei maininud kordagi NSVL, kuid

    kõigil oli selge keda president silmas peab. Seda kõnet loetakse Trumani

    doktriini e kommunismi pidurdamise poliitika käivitamishetkeks. 1946.aasta

    märtsis esines USA tipp-poliitikute ees Winston Churchill, kes kutsus üles

    koondama jõude võitluseks kommunismiohu vastu.Churchili kõnes kõlas

    esmakordselt mõiste “raudne eesriie”. Sellega hakati iseloomustama NSV

    Liidu eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lääneriikide

    suhtes.

    Saksamaa lõhestumine

    Juba 1946. aasta suvel ilmnesid lääneriikide ja NSVL vahel

    põhimõttelised lahkhelid Saksamaa tulevikku puutuvais küsimustes. Kuigi

    väliselt rääkisid endised liitlased vajadusest säilitada ühtne Saksamaa,

    tahtis iga pool talle kuuluva okupatsioonitsooni arvel oma mõjuvõimu

    Euroopas suurendada.

    Lääneriigid, kel oli põhjust karta Nõukogude ekspansiooni, otsustasid

    tegutseda ühiselt. Esialgu ühendati USA ja Briti okupatsioonitsoon ning

    loodi nn Bizonia. Aasta hiljem nõustusid ameeriklaste ja inglastega liituma

    ka prantslased, kes oleksid soovinud näha oma vaenlast pigem jagatuna, kui

    ühtsena. Saksamaa läänepiirkonnad hakasid saama USA-lt majanduslikku abi

    ning seal viidi läbi turumajanduslikke reforme, mis pidid aitama kaasa maa

    ülesehitamisele. Idatsoonis aga läks võim Nõukogude sõjaliste

    administratsiooni surve tõttu koonduslagreist ja eksiilist naasnud

    kommunistide ja sotsialistide kätte.

    1948.aastal alustati länesektoreis rahareformi, mille eestvedaja oli

    Ludwig Erhard. Rahareform seisnes seni väärtusetu marga väljavahetamises

    tugeva rahvusliku valuuta vastu. Nõukogude administratsiooni sellest ei

    teavitanud ning idatsooni hakkas voolama vana raha. Sellega tekitati suurt

    segadust Ida-Saksa tarbimisturul. Kasutades ettekäändeks rahareformi,

    alustas Nõukogude Liit 1948.aastal tsoonipiiride ja Berliini läänesektori

    blokeerimist (kestis 324 päeva).

    Lääne-Berliini ähvardas nälg. Vastuseks Moskva aktsioonile alustati

    Läne-Brliini varustamist õhusilla kaudu. Olukord muutus teravaks. Maailm

    seisis taas suure sõja lävel. Stalini eesmärk oli sundida lääneliitlasi

    loobuma Berliinist või muutma oma poliitikat Saksamaa suhtes ning arvestama

    NL soovidega. Ei USA ega teiste riikide avlik arvamus olnud valmis toetma

    uut sõda. Tegelikult ei olnud ka NL relvastatud konfliktiks valmis,

    seepärast ei ületanud ta piiri sõja ja rahu vahel. 1949. aastal Moskva

    lõpetas blokaadi.

    Berliini kriisiga sai kõigile selgeks, et Saksamaa jagamine on teoks

    saanud. 24. mail 1949. astal jõustus Saksamaa Liitvabariigi põhiseadus.

    Idatsoon muudeti Saksa Demokraatlikuks Vabariigiks ning seal kehtestati nn

    proletariaadi diktatuur. Mõnikord peetkse just Berliini kriisiga seotud

    sündmusi läänemades külma sõja alguseks. Pärast seda muutusid Ida-Lääne

    suhted varjamatult vaenulikuks. Algas võidurelvastumine. Vastase

    nõrgestamiseks ning oma positsioonide tugevdamiseks kasutati ka teisi

    võtteid: propaganda, spionaaz, diversiaid jne.

    Marshalli plaan

    Trumani doktriini jätkuks olnud Euroopa taastamise programmi tuntakse

    rohkem Marshalli plaani all (USA riigisekretäri kava majandusabist Euroopa

    riikidele).Ameerika tootjad vajasid tugevaid majandus- ja

    kaubanduspartnereid, kes oleksid võimelised tarbima USA-s toodetud kaupu.

    Ameeriklaste arvates pidi Euroopa taastamise programm haarama ka

    lääneliitlaste poolt okupeeritud saksa alasid, kuid Lääne-Saksamaa

    tugevnemine võis tekitada probleeme Prantsusmaale. Prantslased omakorda

    nõudsid NSVL lülitamist abisaajate hulka. USA oli sunnitud pakkuda abi ka

    NL-le ja oli õnnelik kui too abist keeldus. NSVL sundis ka oma liitlasi

    abist keelduma.

    USA andis majanduslikku ja tehnilist abi rohkem kui 13 miljardi

    eest.Tänu sellele kasvas nende riikide rahvuslik kodutoodang,

    tööstustoodang ja põllumjandustoodang. Kuid Marshalli plaan tähendas ka

    Euroopa riikide sattumist üha rohkem USA mõju alla. Eriti puudutas see

    Saksamaad ja Prantsusmaad. Suurbritannia loobus programmis osalemast, et

    takistada USA kapitali imbumist Briti majandusse.

    NATO

    Kartes sõjalises mõttes vastasele alla jääda, täiustasid mõlemad pooled

    pidevalt oma sõjatehnikat. 1953-1954 katsetasid USA ja NSVL eimesi

    vesinikupomme. USA konstruktorid töötasid välja strateegilisi pommitajaid,

    NL oli edukam rakettide loomise alal. Pidevalt täiustati õhu-ja

    raketitõrjesüsteeme. Võidurelvastumine jätkus kuni 1980 aastate keskpaigani

    ning viis selleni, et nii USA kui ka NL ületasid mitmekordselt mõistliku

    kaitsevajaduse taseme.

    Lääne-Euroopa riigid, kel ei olnud võimalust selliseid relvavrusid

    hankida, otsisid kaitset koostöös USA-ga ja ka omavahel. 1949.astal loodi

    Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO), kuhu kuulusid mitmed Euroopa

    riigid ning USA ja Kanada. Esialgu kuulutati, et see organisatsioon peab

    pakkuma kaitset Saksama võimaliku rünnaku eest. 1955. astal sai aga

    Saksamaa Liitvabariik smuti NATO liikmeks, ning Moskva juhtimisel loodi

    Varssavi Lepingu Organisatsioon.

    Korea sõda (1950-1953)

    Korea oli aastail 1905-1945 Jaapani koloonia. Teise maailmasõja

    lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja- ja Ameerika väed Lõuna-Korea. Maa

    jagati piki 38.paralleeli pooleks. Põhja-Koreas upitas NL võimule endise

    Nõukogude julgeolekuohvitseri Kim II Sungi juhitud julma kommunistliku

    reziimi, lõunas valitses autoritaarne, mõnevõrra leebem valitsus. Maa

    jagamine viidi lõpule 1948.aastal. Lõunas loodi Korea Vabariik, mida

    tunnustas ka ÜRO, ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik, mida ruttasid

    tunnustama NL ja tema vasallriigid. Kumbki Korea riik keeldus teist

    tunnustamast ja valmistus kogu maad relvajõul oma võimu alla ühendama.

    Põhja-Korea jõudis sõjaettevalmistustes kaugemale.

    Juunis 1950 tungisid Põhja-Korea väed ootamatult üle 38.paralleeli. Nad

    vallutasid peaaegu kogu Lõuna-Korea. Rahvusvaheline üldsus mõistis aga

    Põhja-Korea tegevuse hukka kui agressiooni. Kasutades Nõukogude

    delegatsiooni puudumist , võttis ÜRO vastu otsuse saata Lõuna-Korea

    iseseisvust kaitsma vormiliselt rahvusvahelised, ent sisulised Ameerika

    väed. Septembris 1950 maabusid esimesed Ameerika väeüksused Koreas ja

    alustasid pealetungi, mille käigus vabastati Lõuna-Korea ja vallutasid

    omakorda enamik Põhja-Koreast kuni Hiina ja NL piirideni. Tekkis selge oht,

    et sõda laieneb kohe maailmasõjaks, kus kasutatakse ka ja pikkade vaidluste

    järel sõlmiti juulis 1953 vaherahu, mida Lõuna-Koreasse jäid valvama

    Ameerika väed. Jagatuks on Korea jäänud tänani. Põhjas on endiselt jäänud

    võimul totalitaarne kommunistlik reziim, majanduslikult palju kiiremini

    arenenud Lõuna-Koreas on tuumarelva.Oktoobris sekkus sõtta Hiina.See tõrjus

    omakorda ameeriklased tagasi mõlem Kore endise piirini, kus prrti veel kaks

    ja pol aaastat positsioonisõda. Pideva vaststikku pommitmiseg pühiti maa

    pealt enm-vähem kõik Korea linnad. Ameerika väejuhatus kaalus tõsiselt

    Kirde-Hiina linnade j sõjväebaaside aatomipommitamist. Aga selleni siiski

    ei läinud, sest kardeti NL vastulööki.

    Paralleelselt sõjtegevuseg käivitati vaherahukõnelused alates 1980

    aastast toimunud demokratiseerimine.

    Koreas hukkus üle 3 miljoni korealase, hiinlasi-miljon, Ameerikas 54

    246 inimesi. Sõja ebamäärane tulemus jättis võimaluse tõlgendada sed

    suvaliselt. Kõik sõja osapooled kuulutasid oma võitu, kuid tegelikult olid

    kõik kaotajad.

    “Sula” ajal 1959. aastal kohtusid Hrustsov ja Eisenhower. See kohtumine

    oli vajalik mõlemale poolele. NL ähvardas läänemaailma võimsate

    vesinikupommidega. USA initsiatiivil oli NL ümber rajatud 250 sõjaväebaasi.

    Mõlemad pooled hoidsid oma relvajõude pidevalt lahinguvalmis, mis oli aga

    ülimalt kulukas.

    Dialoog katkes 1960. aastal seoses USA luurelennuki U-2

    allatulistamisega NL õhuruumis. Selleks ajks olid suhted tas teravnenud ka

    seoses Kuuba sündmustega.

    Kariibi kriis

    1959. aatal kukutasid pahempoolsed partisanid Fidel Castro juhtimisel

    Kuubal senise USA-meelse diktaatori. Uus valitsus hakkas peagi sama NL-lt

    abi ja kuulutas end kommunistlikuks. UsA omakorda toetas Kuuba emigrantide

    katseid Castrot kukutada ja kehtestas Kuubale majandusblokaadi. See tõukas

    Castro senisest veelgi enam Moskva embusse.

    Oktoobris 1962 avastasid USA luurelennukid Kuubale paigutatud

    Nõukogude tuumalõhkepeaga keskmaaraketid, mille lennuulatus küündis USA

    keskosani. Arenes üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis-

    Kariibi kriis. Kuid sel korral suudeti jõuda kompromissini. NL viis oma

    raketid Kuubalt ära ja sai US presidendilt kinnituse, et USA ei ründa

    Kuubat ega püüa jõuga kukutada sealset Castro juhitud kommunistlikku

    reziimi. Kuubat kasutati hiljem veel aastakümneid baasina.

    Lähis-Ida kriis

    Konflikti peamised osalejad olid Egiptus ja Iisrael. Sõda alustas

    Egiptus, mille eesmärgiks oli Iisraeli riigi likvideerimine. Egiptusel oli

    ülekl tankide, lennude ka inimeste hulgas. Kuid peamist rolli mängis

    Iisraeli uus kaasaaegne relvastus ning sõjajuhtimise effektiivne metoodika.

    Iisraeli toetas USA, Egiptuse aga NL. Sõda kestis 6 päeva ning lõppes

    Egiptuse totalse purustamisega. Ainult NL sekkumine peatas Iisreli väed

    Kairis. Tulemuseks sai Iisrael Senaiski pls.

    Külm sõda kestis veel kaua aega ja selle tähtsaks sündmuseks si

    Berliini müüri püstitamine 13. augustil 1961. aastal, mis lõplikult

    lõhestas Saksamad ning süvendas lahkhelisid Euroopas. Külma sõj lõpust sai

    rääkida ainult 1985.aastal, pärast Gorbatsovi ja Reigani läbirääkimistest.

    Kasutatud kirjandus:

    A. Adamson “Lähijalugu” 12. klassile 2000.a.

    Eric Hobsbwm “Äärmuste ajastu” 2002.a.

    Sisukord:

    Sissejuhatus............................................................

    ................1

    Saksamaa

    lõhestumine........................................................1-2

    Marshlli

    plaan.....................................................................2-

    3

    NATO....................................................................

    ................3

    Korea

    sõda........................................................................

    ..3-4

    Kariibi

    kriis.......................................................................

    ..4-5

    Lähis-Ida

    kriis.......................................................................

    .5

    Kasutatud

    kirjandus...............................................................6


    Ļščćėąųåķč˙

    09.12.2013 - 16.12.2013

    Ģåęäóķąšīäķūé źīķźóšń õīšåīćšąōč÷åńźīćī čńźóńńņāą ā šąģźąõ Ģåęäóķąšīäķīćī ōåńņčāąė˙ čńźóńńņā «ŠĪĘÄÅŃŅĀÅĶŃŹĄß ĄĶÄĪŠŠĄ»

    09.12.2013 - 16.12.2013

    Ģåęäóķąšīäķūé źīķźóšń õīšīāīćī čńźóńńņāą ā ĄĶÄĪŠŠÅ «ŠĪĘÄÅŃŅĀÅĶŃŹĄß ĄĶÄĪŠŠĄ»




    Copyright © 2012 ć.
    Ļšč čńļīėüēīāąķčč ģąņåščąėīā - ńńūėźą ķą ńąéņ īį˙ēąņåėüķą.